Ma tahan rääkida oma eelmisest nädalast. Ühest hullemast nädalast mu elus. Ja kui see läbi sai ei olnmud mul isegi kergendustunnet. Lihtsalt ma palun taevaisa, et ma selle kõige peale ellu jääksin, sest eile jäin ma täiesti lambist haigeks. Ilmselgelt stressist. Aga noh, loodame, et nüüd jääb see tükiks ajaks viimaseks vingumispostituseks.
Teisipäeval oli mul kutsekas lõpueksam. Ütlen täiesti ausalt, et see oli kordades hullem, kui karta võis. Ja ma kartsin väga. Ma nutsin eelmisel päeval ja lootsin, et see kuradi kool läheb põlema. Eksam oli meeletult pikk. Kestis üle kaheksa tunni. Terve kursus oli oma klientidega koos õppesalongis. Inimesed olid närvilised ja põrkasid kraanikausi juures kokku. Igaljuhul see asi on nüüd tehtud ja ma sain eksamilt läbi. Aga mingi mõru maik on hinges. Ma läksin kutsekasse, sest olin juurast väsinud ja tundsin mingit ühiskonna survet, et õppima peab. Ja mulle ei meeldinud see kool ja hariduse tase oli meeletult nõrk. Ja ma jäin edasi, sest ühiskond ja vaataks halvasti, kui ma mingi sari poolelijätja olen. Igaljuhul sain endale elu suurima õppetunni. Edaspidi lähtun ma ainult sellest, mis on mulle, tütrele ja mehele parim. Kui ma tahan, siis ma õpin edasi, teen ainult tööd, mida armastan ja kui peaks tulema tuju jääda hoopis koduperenaiseks, siis ma jäängi ja mulle ei lähe korda, mida inimesed, kes pole mulle lähedased arvavad.
Lisaks eksamile oli eelmisel nädalal ka minu korteri tühjaks kolimine ja üle andmine. Selle jaoks käisime Tartus kolm või neli korda-nädala jookusl, sest me pidime Karliga ka vahepeal tööl olema. Kõik lahenes hästi. Saime asjade vedamiseks suure auto ning paar sõpra tulid appi. Aga no see oli ropp. Minu korteriomanikul oli palju mööblit, mis olid minu sugulaste firmas hoiul. Ja need asjad tuli tagasi tuua. Mehed vedasid neid kokku pea kolm tundi. Eile küsis Karl, kas mul on hea tunne peale korteri ära andmist. Jah, super tunne on! Aga ma ei taha enam kunagi kolida. Ütlesin Karlile, et kui me peaks lahku minema, jään ikka tema juurde elama.
Vahvaid asju on ka! Tuli ära ikka! Nädala lõpus pidasime Karli juubelit ja järgmisel päeval Karli kasuisa sünnipäeva, kuhu võtsime ka Melinda kaasa. Mõlemad üritused läksid hästi ja need andsid raskesse nädalasse palju energiat. Ja ma olen õnnelik. Hea on kolida oma koju ja teha toredat tööd. Kõige paremad on loomulikult Karl ja Melints(kellele on endiselt vaja lasteaed leida). Seega oli raske nädal, aga lõpp hea, kõik hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar